Junkyard is dark, to say the least, but it’s not just the sombre and depressing tone set throughout the film that defines this observation, it’s ultimately also the ending that produces a different theme entirely. The story of Junkyard follows two youths called Paul and Anthony who become friends. We don’t see how they become friends and we can assume that they became friends fairly recently. They come from slightly different backgrounds and this is shown throughout the whole film. If you want to watch Junkyard, scroll down to the bottom of this post or watch Junkyard siin (← sisaldab vilkuvaid kujutisi, ettevaatust).
Opening scene from Junkyard
Film algab sellega, et mees ja naine jalutavad läbi metroo. On ilmselge, et nad on olnud õhtul väljas ja nautinud.
Nad puutuvad metroos kokku erinevate inimestega, keda lääne ühiskonnas peaksime ebasoovitavateks, näiteks uimastitarbijateks, joodikuteks või kerjusteks. Mees ja naine vaatavad neile inimestele alt üles, kui nad metroo poole kõnnivad. Mees tuleb isegi juurde ja palub mehelt vahetusraha, kuid too saadab ta ebaviisakalt minema.

Samal ajal kui nad metroos on, varastab mees naiste rahakoti ja Paul (mees) tormab talle järele, jätkub tagaajamine seni, kuni nad jõuavad vagunite vahelise ühendava osani.
Meest pussitatakse ja meid viiakse seejärel tagasivaatepilti, kus näeme meest lapsena. Teise lapsega. Esmakordselt näeme Pauli ja Anthonyt, kui nad sisenevad romuautosid täis prügimäele. Nad on selles stseenis kõigest 12-aastased ja see on selgelt näha, kui poisid jooksevad rõõmsalt läbi pargi ja purustavad niigi lagunenud sõidukeid.
Näeme, kui hoolimatud ja süütud on Paul ja Anthony oma tegudega selles stseenis, ja see näitab, et nende maailmavaade on sama, mis enamikul selles vanuses noortel. Mõnda juba kulunud autot lõhkudes satuvad kaks poissi vanale haagissuvilale, mis näib esmapilgul kasutamata. Poisid naeravad, kui Anthony akna purustab, kuid siis kostab karavanist karje, see on mees. Ta suunab relvaga poiste poole, kui nad põgenevad.
Varsti pärast seda, kui näeme Anthonyt ja Pauli naasmas Anthony majja. Ta helistab uksekella ja klaaspaneelile ilmub kohe kuju, see on Anthony ema. Ta avab akna ja ulatab Anthonyle sedeli, mis käsib neil endale süüa hankida.
After this, they are seen at a food stall buying food. Paul’s mum then calls him and he goes inside his home. It then starts raining and we see Anothy outside banging on the door wanting to get back inside.
We see from the point of view of Paul that he has a nice home and a caring mother. They are both interrupted by Another banging and Paul’s mum goes outside to escort Anothy back inside and out of the rain.
Poiste erinevus
Nii näeme sellest esimesest stseenist, et kaks poissi on erinevad, endiselt sõbrad, kuid erinevad. Paulil on kena ema, kes hoolib temast ja pöörab tähelepanu ka teistele, isegi Anthonyle, kelle elu tundub olevat vähem õnnelik. See on viimane kord, kui näeme Anthony ja Paulust lapsena, kuid see räägib meile üsna palju.
Midagi, mida ma selle filmi ja mis veelgi olulisem selle esimese poole kohta öelda tahaksin, on asjaolu, et isegi hilisemates stseenides on nii vähe dialoogi. Film suudab selle uskumatult lühikese aja jooksul ära teha, kuna see on vaid 18 minutit pikk.
Selles filmi esimeses pooles tuvastame, et Paul ja Anthony on sõbrad, nagu nad on olnud mõnda aega. See on tõestatud, kui näeme lühikest pilguheit fotole, millel on Paul ja Anothony väikesed lapsed. See on oluline, kuna see määrab peamiselt meie esialgsed muljed kahest poisist ja nende suhtest. Samuti räägib see meile nii mõndagi ilma dialoogile liigselt lootmata.
Neid kahte poissi ühendab see, mis neil on ühist, mida on päris palju. Kuid lõpuks on neil erinev taust ja kasvatus. Film viitab sellele läbi selle, mida me filmi esimestel sündmustel näeme, mitte dialoogi, vaid meid ekraanil näitamise kaudu.
See on midagi, mis mulle meeldis ja see pani mind filmi palju rohkem nautima. Võimalus kujutada nii palju nii vähese dialoogiga on midagi, mida ma pole telerist palju näinud, rääkimata filmist, kus teil on vähe aega oma vaatajatele narratiivi selgitamiseks, suudab Junkyard seda teha väga veenvalt ja selgelt. ainulaadne viis.
Sissejuhatus Duncanisse
Later on in the story, we see that Paul and Anthony have grown up a bit and are now teenagers. I think they’re supposed to be about 16-17 in this and this is because of the way they dress and talk to each other.
While taking a ride on their motorbike it breaks down. It doesn’t just break down on any old road though it happens to be next to the Junkyard they visited or used to visit when they were kids.
Nad vaatavad ratast üle, kui ligi tuleb sarnases vanuses, kuid veidi vanem poiss, kes selgitab, et probleem on nende väljalasketorus, öeldes, et tal on hoovis uus.

Paul kõhkleb, kui näeb, et haagissuvila, mille poole poisid kõnnivad, on sama, mille nad lapsepõlves puruks lõid. Samuti on kinnitatud, et esimeses stseenis mehe selja taga seisev laps nimega “Duncan” on samuti mehe poeg.
What’s important about this scene is both Paul’s and Anthony’s reactions and the way they perceive different people and events. Anthony seems to agree and walk blindly into situations without any pre-thought. Paul is different. He is hesitant about his surroundings and where and whom he isn’t supposed to interact with.
Anthony näib olevat huvitatud vanemast poisist Duncanist ja vaatab talle peaaegu otsa, järgneb talle midagi küsimata ja teeb kõhklemata seda, mida ta ütleb, samal ajal kui Paul on alati pisut kõhklev ja ettevaatlik.
Pärast Anthony rattaosa kättesaamist sõidavad Paul ja Duncan minema narkootikumidega, mille tarnib arvatavasti Duncani isa. Nad lähevad narkokoopasse, kus me jälle näeme, kuidas teised mõtlematult sisse lähevad, samal ajal kui Paul ootab enne sisse minekut veidi väljas.
Poisi tausta olulisust käsitlen ma hiljem, kuid lühidalt öeldes näeme, et kõik 3 poissi on saanud erineva kasvatuse ja see on hiljem oluline.
Narkootikumide maja stseen
Paulil tekib narkooobas kerge vastasseis, kui ta komistab teadvuseta mehe jala peale, et mees üles ärkaks ja tema peale karjataks. Seetõttu jätavad ta Anthony ja Duncani maha ning on sunnitud koju kõndima.
Siin kohtub ta "Sally" tüdrukuga, kes ilmub välja siis, kui Anthonyt ja Pauli näidatakse teismelistena, kui nad on täiskasvanud. See lõikab stseeni Sally ja Pauli suudlemisest ning Anthony katkestab nad.
Sally käsib Anthonyl ära minna ja Anthony kõnnib prügimäele, kus on tunnistajaks, kuidas isa Duncanit väärkohtleb. Anthony aitab Duncanil üles tõusta ja nad koos minema jalutavad.
See stseen on suurepärane, sest see näitab Anthony kaastunnet Duncani vastu, kuigi nad peaaegu ei räägi üksteisega. See näitab ka, et Anthony võib Duncanile kaastunnet avaldada, kuna ta teab, mis tunne on olla vanemate poolt tähelepanuta jäetud.
See annab neile peaaegu ühise pinna ja aitab luua nende kahe vahel kindlama suhte.
Hiljem näeme, kuidas Paul Sallyga oma korterisse tagasi viib. Ta märkab, et paar ust allpool asuvast ukseavast torkab välja jalapaari. Oma hämmastuseks märkab ta, et Anthony ja Duncan suitsetavad heroiini.
Näeme, et Anthony saab selle pärast Pauli peale vihaseks ja Duncan peab need kaks lahutama. Huvitav on ka see, et selles stseenis on Duncan mõistuse hääl.
Pärast seda suunduvad kolmik tagasi Junkyardi, mitte ainult Junkyardi, vaid kardetud haagissuvila juurde, mida nägime tagasi 2. stseenis. Paul ootab väravate juures ega tule sisse isegi pärast seda, kui Duncan kutsus teda "kiisuks", kuna ta ei jälginud.
Ta vaatab edasi, kuidas need kaks karavani sisenevad, peitudes sissepääsu peavärava taha. Järsku on sõidukist kuulda hüüdeid ja lahvatab leek, mis hakkab endasse haarama kogu karavani.
Me kuuleme Duncani isa karjeid, kui nii Paul kui ka Duncan hüppavad praegu põlevast kodust välja. Varsti järgnes Duncani isa, kes nüüd põleb täielikult.
Ülim stseen
Ülim stseen saabub siis, kui kolm poissi lähevad tagasi minu arvates Anthony ema korterisse. Nad tulevad tagasi pärast põlevast Junk Yardist põgenemist, olles pealt näinud Duncani isa surma. Me ei näe tegelikult Anthony ema kunagi korralikult ja ta ei viibi korteris, kui nad tagasi lähevad.
Me isegi ei tea, kas naine filmi alguses on tema tegelik ema, me lihtsalt eeldame ja see on ähmaselt vihjatud tema žesti kaudu, kui ta annab talle toidu ostmiseks raha.
Poisid hakkavad suitsetama ja Anthony annab veidi Paulile, et too saaks lõõgastuda. Siit saame selle stseeni. tundub, et Anthony hakkab hallutsineerima. Küll aga võib see olla tema alateadvuse hoiatus.

Millegipärast hakkab Paul hallutsineerima põlevat karavani. See on väga sarnane sellele, kus elab Duncani isa. Järsku tõuseb karavan jalgadele ja hakkab Pauli poole jooksma.
Ta silmad avanevad õudusest, kui ta välja tormab. Nagu ma enne ütlesin, arvan, et see on tema alateadvus, mis ütleb talle, et läheduses on oht. Ta hüppab püsti, jookseb välja ja kindlasti näeb, et kogu Junkyard põleb.
Viimases stseenis enne lõppstseeni näeme Pauli politseile midagi rääkimas. On ilmne, mis see on ja me ei vaja selgitust selle kohta, mis juhtub pärast seda, isegi kui politsei Anthony ära viib.
Nii et see on suurepärane lugu, nii hästi jutustatud. Mulle meeldis, kuidas lugu räägiti, rääkimata tempost. Asjaolu, et dialoogi oli nii vähe, kuid me, vaatajad, mõistame nii palju 17 minuti jooksul, mil me neid tegelasi näeme, on hämmastav.
Mida peaks narratiiv Junkyardis esindama?
Ma arvan, et sisuliselt peaksid loo kolm poissi esindama kolme erinevat laste staadiumi või kategooriat ja seda, mis võib juhtuda, kui lapsed on hooletusse jäetud ja väärkoheldud. Selge on see, et seda on juhtunud kahe poisiga, ühe rohkem kui teisega, kuid viimasel poisil on hea elu ja hoolitsev ema. Ma arvan, et need kolm tegelast peaksid esindama kolme erinevat hooletussejätmise etappi.
Paul
Paul peab esindama head last. Me näeme seda selles, kuidas teda kujutatakse. Sellest väikesest dialoogist saame aru, et ta on viisakas, lahke ja moraalselt hea laps.
Tal on hea suhtumine ja me näeme, et ta on saanud üsna korraliku kasvatuse, hoolitseva emaga, kes tema eest hoolitseb. Paulil pole põhjust Anthonyga mitte suhelda ja seetõttu on nad sõbrad. Seda isegi siis, kui Paul pole just kõige paremini seisev poiss. Teda on kasvatatud austama kõiki, olenemata sellest, mis taustast nad pärit on või kuidas nad käituvad, ja seepärast on ta Anthonyga sõber.
Anthony
Siis on meil Anthony. Täpselt nagu Paul, on ka tema emaga üles kasvanud, kuid ta on hooletusse jäetud. Me näeme seda siis, kui ta on välja lülitatud või kui ta ema ei saa ukse taha tulla, kui ta sellele paugutab. See näitab, et Anthony ema erineb Pauli emast.
Ta on vastutustundetu ja hoolimatu ega paista Anthony pärast muretsevat, vaid annab talle toidu ostmiseks raha vaid siis, kui ta oma kodu ukse taha koputab, et teda sisse lasta. Ma ei leidnud selleks mõjuvat põhjust. Miks ma aga arvasin, et Anthony ema on narkootikumide tarvitaja, on see siiski väga vihjatud.
Duncan
Lõpuks on meil Duncan, keda näeme esimest korda filmi alguses, kui Anthony ja Paul karavani puruks löövad. Duncan on teises otsas ja on Pauli vastand. Ta pole saanud korralikku kasvatust ning teda kasvatab narkodiiler ja -tarvitaja. Filmis näeme, et tugevalt vihjatakse, et isa peksab Duncanit regulaarselt. Ta on ilmselgelt olnud selline sünnist saati ja see annab tugevalt mõista, et isa kasutab teda narkootikumide transportimiseks erinevatesse elukohtadesse ja narkopesadesse.
Kuna tal pole kuhugi mujale minna, on tema ainus võimalus jääda. Minu arvates on Duncanil olnud kõige kehvem kasvatus ja seda näeme ka filmist. Ta on ebaviisakas, hoolimatu ja suhtub lugupidamatult endasse.
Kas nad esindavad kolme etappi?
In a way, the three boys are at 3 levels or stages as I put it. Paul is where you would want your child to be, Anthony is slowly slipping into crime and Duncan is already at the bottom.
There are 2 things that they all have in common. The way they were brought up is linked to their actions and situations now, and the Junkyard kind of links them all together.
Tegelase kasvatus ja taust Junkyardis
Raske öelda, mida tegelikud tegelased lõpustseeni viimastel hetkedel mõtleksid. Arvan, et võib kindlalt väita, et Anthony ja Pauli näoilme põhjal, et nad mõlemad olid šokeeritud, arvan Anthonyt rohkem kui Pauli. Anthony peab lõplikku vastasseisu reetmiseks. Paul räägib sisuliselt oma sõbrale ja ta viiakse minema.
Paul on rämpsutehases hukkumisest ja sellest tulenevast tulekahjust šokeeritud. Mõlemal juhul on see suurepärane lõpp kahe poisi suhtele ja ma arvan, et see sobib. Paul teadis, et see, mida nad tegid, oli vale ja seetõttu jäi ta (enamasti) Duncanist ja Anthonyst selgeks.

Anthony näib järgivat Duncanit, mida iganes ta teeb, ja noh, me teame, millised on tema kavatsused ja probleemid. Mõte, mida ma siin püüan rõhutada, on nende kasvatus ja mis veelgi olulisem, kuidas nad olulised on. Anthony hakkab just minema libisema, samal ajal kui Paulil on hea maine.
Anthony poollojaalsus Duncanile
Põhjus, miks Anthony lihtsalt pimesi Duncanit jälgib, on see, et tal ei ole hoolivat ema, kes ütleks talle, et ta ei teeks seda ja mis veelgi olulisem, näitaks eeskuju, mis on siin maailmas õige ja vale ning keda peaksite oma sõbraks võtma ja usaldama ning kes peaksite sellest hästi eemale hoidma.
Ma arvan, et Junkyard üritab seda moraali õpetada ja see pani mind kindlasti mõtlema oma kasvatuse peale. Mõnele inimesele ei anta samu võimalusi kui teistele ning mõnda kasvatatakse ja jäetakse tähelepanuta ning ma arvan, et seda näitab Junkyard.
Anthony ema
Tulles tagasi Anthony ema teema juurde, on midagi, millest ma seda kirjutama hakates kahe silma vahele jäin. Ma ei süüdista ennast, et ma seda ei märganud. See oleks Anthony ema ilmumine ja seejärel näiline kadumine või lahkumine filmis.

Me näeme Anthony ema ainult üks kord, kui ta annab talle raha toidu ostmiseks. Pärast seda ei näe me teda enam kunagi. Tahaksin märkida, et tema välimus oli siis, kui Anthony ja Paul olid nooremad lapsed, mitte siis, kui nad olid teismelised. Miks see siis oluline on?
In the second half of the movie, we see Paul and Anthony are teens and Anthony’s Mum isn’t inside the house when they enter after the caravan catches fire.
I found it very eerie when they entered the flat and she’s not there. Instead, the room is a mess we see loads of cans and drug wrappers, as well as needles and other junk.
See on peaaegu Anthony kasvatuse ning poisi praeguse ja halveneva olukorra sümbol. Kus on tema ema ja mis temaga juhtus?

See pole midagi, mis esialgu silma paistaks, kuid sellegipoolest leidsin, et see oli huvitav ja mõtlemapanev. Kas ta tegi üledoosi? Või kolida ära ja lahkuda Anthonyga korterist? Võib-olla üritas ta Anthonyga lahkuda ja ta ei tulnud. Või äkki midagi kurjemat. Arvasin, et lisan selle, sest minu arvates kinnitas tema ühekordne välimus enamiku vaatajate esialgse ülevaate Anthonyst ja tema elust.
Junkyardi lõpp
The ending was brilliant as I knew exactly who the assailant was supposed to be. Just after the scene where Anthony is taken away, we cut back to see Paul on the train.
He is sitting down, eyes wide open. He’s clearly in shock as Anthony reaches down and grimly wrenches the bloody knife from his stomach, quickly running off after. Behind all the flashing imagery we can see Anthony’s worn-out face as he reaches down for the knife.
Kas Anthony teadis, et see oli Paul, keda ta just pussitas? Kui see on tõsi, avab see filmi terve hulga muid võimalusi ja jätab lõpptulemuse tõlgendamise hooleks. Veel üks asi, mida lisada, oleks see, kui Paul teaks, et see oli tema, kes teda pussitas. Kas see oleks viimane asi, mida Paul mahalibisedes mõtleks?
Tõenäoliselt on minu arvates mõlemad tõesed ja Paul mitte ainult ei teadnud, et see oli tema, vaid ka Anothony valis paari, sest ta tundis Pauli ära ja tahtis teda samal ajal tappa ja röövida, makstes lõpuks kätte oma kodus veedetud aja eest. vanglasse oletatava süütamise eest, mille ta pani rämpshoovis toime.
Kui Paul teadvusest välja libiseb, transporditakse ta taas prügimäele. Koht, kust see kõik alguse sai. Mul tekkis selle viimase stseeni ajal hanenahk. See oli tõesti südamlik, kuid uskumatu viis lühikese, kuid kõneka loo lõpetamiseks.
See oli asjatundlikult ajastatud suurepärase muusikaliga ja tõsiasi, et see näitas kahte poissi, kes vaatasid veel korra prügimäele, enne kui nad nii süütult minema jooksid, oli täiuslik. Ma ei usu, et oleks saanud teisiti paremini teha.
Kas kõik oleks olnud teisiti, kui Paul poleks Anthonyst politseile rääkinud? Kas nad oleksid jätkanud koos olemist sõpradena? Kes teab?
Kogu loo mõte
Asi on selles, et see, kuidas teid kasvatatakse ja teie ümbrus mõjutab teid pärismaailmas. Kuid teil on võim teha olulisi valikuid oma elu paremaks muutmiseks. Isegi kui sa oled pärit kohutavast kohast.
Asjaolu, et film suudab sel viisil nii palju narratiivi edasi anda, on väga rahuldustpakkuv, kuna me ei pea sellele nii palju lootma. Samas suudab film jätta elemendid tõlgendamise hooleks, võimaldades vaatajal oma teooriaid välja mõelda.
Loodetavasti meeldis teile see lühifilm sama palju kui mulle. Kui teile see lühifilm ei meeldinud, siis andke mulle kommentaarides teada, miks ja saame arutelu alustada. Tänan veelkord lugemise eest.
JUNKYARD – Hisko Hulsing Alates il Luster on Vimeo.
Thank you for taking the time to read this post. If you still want some more related content, please make sure you signup to our email list and check out these related posts below.
Tore lugeda, kui hästi sa mu filmist aru said, Frankie. Suurepärane kirjutis! On kergendus näha, et kõik, mida üritasin suhelda, läks nii, nagu ma plaanisin. Aitäh!
Aitäh! Sa oled selgelt väga andekas. Tänan, et leidsite aega minu artikli lugemiseks.